1. Elav Tänav
Hurraa, see on Elava Tänava esimene uudiskiri!
Nii tore, et nii paljud inimesed linnaruumi parandamise vastu huvi tunnevad. Vaid paari päevaga on antud meili saajate hulk kasvanud 140 inimeseni. Tugev algus annab lootust, et numbri 140 taha ilmuks päevade, kuude ja aastate vältel vähemalt üks null, kui mitte kaks.
Moodsal ajal ei pea iga algatuse jaoks tegema MTÜ või ettevõtte. Kuidagi juhtus nii, et viimase kuu jooksul hakkas koos käima grupp inimesi, kes tahavad muutusi linnaruumis ellu viia. Panna käed ja ajud tööle, et meie linnatänavad hakkaks meile veelgi enam meeldima. Seega täna on Elav Tänav puhtalt hakkajate inimeste mitteformaalne kogum. Paraku on ikka veel koroona-aeg, seetõttu kooskäimine on vaid chattide ja Zoomi vahendusel.
Mõtlesime olemasoleva tuumikuga, et alustuseks võiks kaasata inimesi õige varakult, mitte siis kui kõik juba valmis on - seega hoiame teid kursis selle projekti arenguga ja arvestage oma kujutlusvõimet kasutades pildiga, et praegu on tegemist veel noore projektiga.
Küll on mitu asja juba lukus ja selged. Üks neist asjadest on kuiv tõde, et linnaruumi inimsõbralikumaks muutmisest on olnud palju juttu, kuid tegusid on olnud oluliselt vähem. Meie plaan on reaalselt hakata asju ära tegema. Linnavalitsused mõjutavad linnaruumi planeerimist, kuid palju on ka olukordi, kus inimesed saavad ise käised üles käärida ja muutusi hakata ellu viima. Teeme lihtsalt ära, nagu Shia LaBeouf.
Peatselt räägime oma plaanidest märksa täpsemalt ning küsime igalt lugejalt tagasisidet, kuidas saaks linnaruumi paremaks teha.
PS. Otsime appi häid juriste, kes linnaplaneerimisega tegelenud on. Kui sa tead kedagi või oled ehk ise jurist, siis võta meiega ühendust (elavtanav@substack.com või mõne asutajaga).
2. Liikumine inimsõbralikuma linna suunas
Millest Elav Tänav alguse sai?
1. märtsil ilmus arvamuslugu “Võtame tänavad autodelt inimestele ja äridele tagasi!”. Peale seda hakkasid inimesed kirjutama ja helistama, üha suuremaks kasvas osalevate inimeste ring. Siin me nüüd oleme ja teisiti ei saa kui proovida muutust esile kutsuda.
Mis on tark ja inimkeskne linn?
Tallinnas on praegu u 450 autot 1000 elaniku kohta. Teid planeeritakse eeldusel, et see saab olema 650 / 1000. Helsingis on see number u 350 / 1000 ja kahaneb. Mujal näeme samasuguseid mõõdetavaid arenguid. See ja palju muud peegeldab olulist käimasolevat muudatust kaasaegsetes linnades: targa linna strateegiad annavad meile aimdust, milline on tulevik ja reaalsus mujal. Demos Helsinki on ajakirja Maja viimases numbris kirjutanud põhjaliku analüüsi, mis ja miks on viimased arengud targa linna arengutega.
3. Näide erinevatest vaadetest
Kristjan lisas chatti järgmise kiirviite: Ilus näide moodsast linnaplaneerimisest Eindhovenist, kuidas rattateed viia üle ristmiku. Pilt illustreerib, mis on viimane sõna rattataristus ning kui kaugele minnakse turvalise ja kõigile mõeldud rattaliikluse võimaldamisega.
Marek sekundeeris: Elav tänav ei pea tähendama kalleid üksikobjekte. See elegantne Hollandi ringristmik natuke aga selles suunas viitab. Personaalselt minu jaoks on elav tänav lihtsalt läbimõeldult struktureeritud avalik ruum, mis lähtub strateegilistest eesmärkidest: elukeskkond, tervis, elukvaliteet, säästlikkus ja jätkusuutlikkus.
Siin on väga autostunud riigi USA transpordiplaneerijate süsteemne lähenemine tänavale, mis võimaldab elavat tänavat. See pole lihtsalt mingi ilus objekt vaid detailideni läbimõeldud süsteem. Täna pole erinevad Eesti ametnikud leidnud sellele juhendile paremat vastuargumenti kui et kui see töötab suurtes linnades, kas see ikka töötab ka meie väikestes linnades? Selline pilt avaneb juba täna külmades Põhjamaa linnades ning üha rohkemates linnades kõikjal Euroopas.
//
Palju erinevaid vaateid, aga ühine on see, et tahame linnaruumi paremaks teha. Liituda saad uudiskirjaga siin: