Uudiskiri #9 - Andres Sevtšuki loeng tänavate elujõust

Loe täisversiooni Elava Tänava blogist: elavtanav.ee/blogi

Selle nädala uudiskiri teeb tagasivaate mai lõpus Eesti Arhitektuurimuuseumi ELAVA RUUMi loengusarjas toimunud arhitekti ning Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) linnateaduste ja -planeerimise dotsendi Andres Sevtšuki ettekandele, mis rääkis tänavate elujõust.

Eesti Arhitektuurimuuseumi Youtube’i kanalis järelvaadatav loeng tõi hästi välja mitmeid ka meie jaoks olulisi tähelepanekuid ja tõdemusi, mistõttu otsustasime tuua ettekande teieni kahe blogipostitusena. Esimest neist saab juba lugeda meie kodulehelt

Kellele Andres Sevtšuki nimi esimese hooga midagi ei ütle, siis natuke pikemalt tema taustast ka. Tartust pärit, alustas ta arhitektuuriõpinguid Eesti Kunstiakadeemias, kuid siirdus üsna kiirelt edasi välismaale ja on pikalt tegelenud linnade liikuvuse ja elukvaliteedi uurimisega. Aastate jooksul on ta aktiivselt kaasa löönud ka siinsetes linnaruumi diskussioonides, näiteks saab 2020/3 Vikerkaarest lugeda tema artiklit “Elust ja ärist Londonis ja Annelinnas”.  

Oma ettekannet alustab Sevtšuk selgitusega, miks tasub tänavatest üldse rääkida: need moodustavad märkimisväärse osa - keskmiselt 50% - linnade avalikust ruumist. Avalikul ruumil on oluline roll nii sotsiaalse, majandusliku, demokraatliku kui mõnes olukorras ka sõna otses mõttes eluruumina. Lihtsalt öeldes elavad tänavad on olulised selleks, et meil oleks sidus, terve ning hästi toimiv ühiskond.  

Sevtšuk eristab viite faktorit, mis tänavate kasutamist mõjutavad ning toob välja, et tänavaruum ei teki kunagi iseenesest - see on alati kellegi otsuste (või otsustamatuse) tulemus. Mistõttu on alati võimalik olemasolevat olukorda muuta.

Arhitekt või planeerija saavad suunata kohalikku konteksti - üldplaneeringuid kvaliteetsema ruumiplaneerimise suunas või tänavaruumi disaini. See, kas inimesed käivad jala, sõidavad rattaga või valivad liikumiseks hoopis auto sõltub väga palju ruumilisest keskkonnast. Kuid kõige olulisem on kultuuriline ja poliitiline ruum, kus valitsevad seisukohad mõjutavad kõike ülejäänut. 

Tänavaruumi tähtsust on tajutud ka Tallinna arengustrateegia 2035 koostamisel. Lähtuvalt eesmärgist on tänavad strateegias jagatud üheksaks erinevaks tüübiks kahe kriteeriumi alusel: tänava olulisus liikumisteena ja selle tähtsus kohana. Sellise jaotuse mõte on määrata ära tänavad, mis toimivad pigem ühendusteedena erinevate linnaosade vahel või linnaosa sees ning eristada neist tänavad, mis on mõeldud eelkõige liikumiseks kohalikele elanikele või hoopiski kogukonna tegevusteks.

Lisaks üldisele skeemile on strateegia koostamise käigus kõik Tallinna tänavad vastavalt tüübile ka ära jaotatud, näiteks on suur osa Tallinna vanalinna ja südalinna tänavatest ülelinnalised kohad - seal on fookus äri- ja kultuuritegevustel, enamik ülejäänud teid aga kohalikud teed.  

Siin on aga töö pooleli jäänud. Tallinna tänava tüüpide liigitus järgib Londonis kasutusel oleva jaotuse (Street Types for London) eeskuju, mille puhul on ära kirjeldatud igat tänavatüüpi iseloomustavad tänavaruumi elemendid - millised peaksid olema kõnniteed, milline liikumisruum loodud jalgratturile, kuidas tehtud ülekäigurajad jne. 

Et tehtud töö päris pooleli ei jääks, siis järgmise sammuna plaanime Elava Tänavaga Street Types of Londoni ning NACTO (Põhja-Ameerika linnatranspordiga tegelevate ametnike ühendus - meie suur lemmik) käsiraamatu põhjal tänavate esialgsed kirjeldused ise valmis teha. Sellest täpsemalt juba mõnes järgmises uudiskirjas.  

Aitäh meie vabatahtlikele Helen Tammemäele ja abilisele loengu kirjapanemise ja toimetamise eest!

Loe pikemalt Elava Tänava blogist www.elavtanav.ee/blogi ja toeta meie tegevust www.elavtanav.ee/toeta