Uudiskiri #8 - jalgrattahoidjad

Ave Habakuk annab detailse sissevaate rattahoidla püstitamisest ühes kesklinna korteriühistus.

Kuidas algab rattasõit? Tihtipeale ratta tassimisega keldrist või trepikojast tänavale. Räägime palju sellest, et meie linnaruum ei ole veel valmis jalgratast igapäevase liiklusvahendina tunnistama, kuid tegelikult on sama meie kortermajade ja avalike hoonetega. Vähe on ühistuid või kontorihooneid, kus jalgratta parkimine mõeldakse samamoodi läbi nagu autode parkimine.

Jalgratta muutumisele tavapäraseks liiklusvahendiks igapäevaste liikumiste juures saab igaüks kaasa aidata, luues oma kodu või töökoha juurde mugavad tingimused jalgratta parkimiseks või andes oma kodupoele märku, et nad ratastele parkimiskohad looksid.  Alljärgnevalt üks detailne sissevaade rattahoidla püstitamisesse ühes kesklinna korteriühistus.

Meil oli majade juures hoovis rattahoidja kuuele rattale, mis oli pidevalt täis ning rattaid kiputi koridorides hoidma, kus need omakorda hakkasid liikumist segama. Naabritega oli korduvalt jutuks tulnud, et võiks rattaparklat laiendada. Alustasime sellest, et saatsime ühistu elanikele küsitluse, et saada teada, kui palju meil üldse rattaid on ja kui palju neid kasutatakse.

Küsitlusest selgus, et meil on momendil 43 korteris kokku vähemalt 60 ratast ning kuna meil on palju väikelastega peresid, on see number lähiaastatel veelgi kasvamas. Mõtlesime, et teeme siis parem juba plaani, mis arvestab kõigi nende ratastega!

Konsulteerisime arhitekt Tõnis Saviga, kes pakkus välja asendiplaani, kuidas meie majade juurde saaks parkida 60 ratast. Kuna kõik rattad ei ole igapäevaselt aktiivses kasutuses, otsustasime ehituse jagada kolme etappi - kui tundub, et esimeses etapis ehitatud rattakohtadest hakkab puudu jääma, on meil kiire lahendus laienduseks varnast võtta.

Esitlesime plaani esmase, visandliku eelarvega eelmise aasta üldkoosolekul, rõhudes lisaks rattasõidu mugavamaks muutumisele ka tuleohutusele koridorides ning kinnisvara väärtuse tõusule. Üldkoosolek oli mõttega päri ning lepiti kokku, et rattahoidlate I ja II etapp võivad maksta kuni €14 000+KM. Kuna ühistul oli parajasti remondifondis piisavalt vahendeid, siis leppisime kokku, et alles rattahoidla valmimise järgselt jagatakse tegelik kulu korterite vahel 5 aasta peale.

Üldkoosolekult nõusolek saadud, joonistas Tõnis rattahoidla projekti, millega hakkasin ehitajatelt hoidla ehitamiseks hinnapakkumisi võtma ning rattahoidjaid otsima. Mõningase crowdsourcingu käigus kogutud info heade rattahoidjate kohta leiad siit. Lõpuks jäid sõelale:

• Hoidla ehitas meile Destro OÜ, väga sümpaatsed ja asjalikud ehitajad. Hoidla tuli puidust karkassi ning läbipaistvast laineplastist katusega. Rattahoidla põhi valati Playtopist - odavam ja ökom kui sillutis või betoon. (€5150 + KM)

• Jalgrattahoidja mmcité Edgetyre STE110 (€115+KM per hoidja - ühe hoidja külge läheb 2 ratast), mida saab tellida Viaconilt. 

• Kahekordne jalgrattahoidja JOSTA (€167 per rattakoht + transpordikulu €380, mille eest saadeti meile Saksamaa tehasest otse koduhoovi euroalusel 6 rattahoidjat).

Projekt läks kokku maksma €7111 + KM, mille eest kerkis meie hoovi varjualune, kuhu mahub parkima 16 ratast ning 8 rattaparkimise kohta varjualuse kõrvale. Tulevikus saame rattaparklat laiendada vahetades harilikud hoidjad kahekordsete vastu, lisades katuseta rattahoidjaid arhitekti poolt pakutud aladele hoovis või ehitades sama projekti järgi veel ühe katusealuse.

Turvalisus

Juba näen vaimusilmas kõiki neid tõllaratastest silmi, mis imestavad, et meie rattahoidlal nelja seina ja lukustuvat ust pole! Ka see punkt sai ühistus läbi arutatud - püüdsime leida tasakaalu võimaluste, turvalisuse ja kasutamismugavuse vahel. 

Meie hoov on aiaga piiratud ning väravad käivad lukus. Hoidla on kesksel kohal, kus toimub palju liikumist ning on paljude korterite silma all. Nelja seinaga nö suletud lahendus tähendaks seda, et rattahoidla põhjapindala peaks olema pea kaks korda suurem, et mahuks ratast parkimiskohale manööverdada. Arutasime ka garaažiukse tüüpi lahendust, kus uks avaneb alt üles, aga see ajanuks ettevõtmise hulga kallimaks. Lisaks tekiks suletud lahendusega mõningane vastutuse hajumine ja võltsturvatunne, sest vast tuleks ikka ette olukordi, kus keegi ukse lahti unustab. Meie ühistus on varem rattaid varastatud nii trepikojast kui ka keldriboksidest ning vaevalt suudaksime ehitada hoidla, kust ühtki ratast ei varastataks. Kõige paremini tagab turvalisuse see, kui igaüks oma ratta ise hea lukuga läbi raami rattahoidja külge kinnitab.

Taipamised

• Arhitektid selgitasid, et ükskõik millise rattahoidla planeerimisel tasub lähtuda lihtsast “ühe meetri” reeglist. Kahe jalgrattahoidja vahele peaks jääma 1 meeter, samuti peaks jalgrattahoidja keskosast ette- ja tahapoole jääma üks meeter. Nii on hoidjat mugav kasutada ning hoidja külge mahub parkima kaks ratast.

• Ootamatult kalliks osutus harilike rattahoidjate paigaldus. Kui rattaraam ise maksab €115+KM, siis kahe augu kaevamine, betoonpõhja valamine ning rattaraami paigaldus maksis veel €150+KM - kuna ühe rattaraami külge läheb 2 ratast, teeb see rattakoha hinnaks ca €130. Alternatiiv oleks võtta labidad ja osta betoon, ning raamid ise paigaldada või kasutada hoidjat, kus raamid on kinnitatud eelnevalt taladele. 

• Kahekordne hoidja pole midagi müstilist ja on väga mõistlik kitsastes oludes! Tellisime hoidja otse tootjalt, see jõudis mõne nädalaga Eestisse ning toodi meile otse hoovi kohale. Algselt oli plaan panna see maaalusesse garaaži ühele autoparkimiskohale, kuid lõpuks panime ta hoovi. Saime hoidja püstitatud ilma ehitaja abita, omade jõududega, kasutades elementaarseid tööriistu nagu mutrivõtmed ja kruvikeerajad. 6 rattakoha püstitamiseks kulus mõni tund. Kui sul on hoovis 3m lai kohake rataste jaoks, mahub sinna tavaliste raamidega parkima 4 ratast, kahekordsena aga 6 ratast!

• Kuna kahekordse hoidja mõte tekkis kusagil projekti keskel, ehitasime hoidla pisut kõrgema kui algselt plaanitud. Sellest tulenevalt tuleb natukene timmida veel hoidla räästaid, et hoidla pisut ilmastikukindlam oleks, kuid ka praegune lahendus hoiab rattaid kenasti suurema saju eest.

• Tallinnas on võimalik taotleda Hoovid korda programmist kuni 70% toetust rattahoidla püstitamiseks. Programmist saab raha küsida kord aastas, taotlus tuleb esitada 1. märtsiks. Iseenesest on programm helde, kuid võtab nikerdamist - esitamiseks on tarvis võtta vähemalt kolm pakkumist ehitajatelt ning rattahoidja pakkujatelt. Kõik pakkumised peavad kehtima vähemalt 1. aprillini ja kui ei vali kõige odavamat, tuleb põhjendada miks. Kulutused tuleb ise ära teha ning raha makstakse välja alles pärast objekti valmimist.

Ave Habakuk

Jälgi meie tegemisi Instagrammis ja Facebookis

Liitu meie uudiskirjaga: