Uudiskiri #5: Miks ei tohiks lahterdada "kergliiklejaid" ja miks on vaja korralikke rattateid

1.Miks ei tohiks lahterdada “kergliiklejaid” ja miks on vaja korralikke rattateid

Saabunud päikeseliste kevadilmadega on tänavatele lisandunud hulgaliselt jalakäijaid, rattureid ja tõuksidega sõitjaid erinevates vanuserühmades. See on omakorda kaasa toonud kõrgendatud tähelepanu “kergliiklejatele”, liiklusõnnetustele ja nende ärahoidmisele. Kuigi selle kõrgendatud tähelepanu eesmärk on sageli hea, näiteks nagu Kesklinna Politseijaoskonna turvalist liiklemist taotleval Facebooki postitusel, siis on sõna “kergliikleja” eksitav just selle sama eesmärgi - turvalisuse saavutamisel. 

Seda põhjusel, et nii tähistatakse justkui ühe tervikuna palju erinevat tüüpi liiklejad - jalakäijad, tõukerattaga sõitjad, jalgatturid -  kellel on kõigil omad spetsiifikad ja sellest lähtuvad vajadused linnaruumis. Kui nad ühte kitsukesse ruumi panna, siis tekitab see suurema turvalisuse asemel hoopis palju negatiivseid tundeid ja isegi viha, nagu nentis igapäevaselt rattaga sõitev armastatud näitleja Tõnis Niinemets telesaates Laser. 

“Kergliikluseks” saab kogu seda kampa nimetada vaid juhul, kui täielikult ignoreerida jalgrataste ja tõukside kasutust transpordivahendina - kui näha jalgratturis vaid õhtuseks lõõgastuseks väntavat uitajat. Aga meie Elavas Tänavas liigume igapäevaselt rattaga tööle-poodi-koju ning koos ratastel lastega kooli ja lasteaeda, muuseumisse ja kinno. 

Kasutades igapäevaseks liiklemiseks keskkonnasäästlikke ning aktiivset eluviisi toetavaid transpordiviise, ei oska me ennast näha ohuna. Ohuolukordi loovad hoopiski “kergliiklejatele” mõeldud teed ning lohakalt planeeritud rattarajad. Lahendus ei peitu siin mitte kiivri kasutamises või jalakäija kiirusel sõitmisel, mis on mõlemad ka kindlasti teatud puhkudel asjakohased, vaid korralike ja turvaliste rattateedevõrkude ehitamisel, mis võimaldavad ratast kasutada kiire liikumisvahendina.

Tallinna rattateed on paljudes kohtades halvasti planeeritud ja ohtlikud. Täna õhtul (16.05) juhtunud järjekordne kahetsusväärne õnnetus Tallinnas Endla tn – Tehnika tn ristmikul on järjekordne näide sellest, kuidas Tallinna tegemata töö päädib õnnetustega nende samade “kergliiklejate” arvelt.

2. Müüt sellest, et Tallinnas on kaks jalgratturit

Müüt sellest, et Tallinnas on kaks jalgratturit, on juba ammu ümber lükatud. Ainuüksi Elava Tänava tuumikus on meid seitse ja me tõesti sõidame iga päev jalgrattaga. Aga kas Tallinnas siis tõesti on nii palju jalgrattureid, et neile on põhjust eraldi teid ehitama hakata? 

See on trikiga küsimus, sest nagu nendib Rattastrateegia, siis üks asi mida me ratta kasutuse kohta Tallinnas teame on see, et me selle kohta midagi ei tea. See olukord pole viimaste aastatega märkimisväärselt muutunud, küll aga on muutunud linnapilt, kus erinevat mõõtu rattureid kohtab aina enam ning viimase aasta jooksul on tekkinud täiesti arvestatav kastiratturite kogukond. Lisaks, ainuüksi Tour d’ÖÖ sõitudele on kogunenud ühe õhtu jooksul 3000+ osalejat (st pea 1% Tallinna elanikest).

Kes aga alles nüüd endale ratast soetada soovib, peab sobivat mudelit ilmselt tikutulega taga ajama. Käimasoleva jalgratta boomi käigus on Euroopa laod jalgratastest tühjaks müüdud ja kuigi meie kauplustes on veel pealtnäha külluslik valik velosid, võib piiratud eelarve või kindla sooviga rattur oma sõidukit oodata sügiseni, kirjutas ERR juba mitu head nädalat tagasi. 

—-

*Kergliiklus mõistena imporditi Soomest (kuhu see omakorda on imporditud Rootsist). 2017 aastal toimunud Eesti Linnaratturite Liidu konverentsil vabandas Helsingi rattakoordinaator Niklas Aalto-Setälä sellise kehva termini eksportimise eest. Soomes on sellest edasi liigutud ning mõiste vigasusest aru saadud.
Täna, kus seaduses on olemas ka mõiste kergliikur, võiks kergliiklusena käsitleda kogu spektrit erinevatest sõiduvahenditest, elektri jõul kiirusega kuni ca 25 km/h (see on seadusega EU tasandil seatud piir elektrisõidukitele, mis ei pea erinõudeid tagama). Olemuslikult võiks neid vaadata koos jalgratastega. Jalakäija aga ei ole sõiduki juht (kui me ketse sõidukina ei hakka defineerima). Käsitleda sõidukeid ja jalakäijaid samas kategoorias… Selge, et siin ei ole head tulemust oodata.