Uudiskiri #23: Kuidas kõik diivanile istuma mahuksid ehk suvised muutused linnaruumis
Südasuvel, kui paljud meist olid torganud varbad merevette või kiikusid võrkkiiges, hakkas Tallinna poolt kostma kisa. Oi, appi! Midagi muutus! Põhja-Tallinnas rakendus liiklusmuudatus! Võrkkiigest seda kõike jälgides tekkis pisut ärev tunne, aga samas tundus ka, et kui kisa on nii suur, siis võib-olla on midagi hästi tehtud. Tänaseks on meil endil olnud võimalus muudatused omal nahal järele proovida ja tuleb tunnistada, et kõhutunne ei petnud.
Mis siis suvepuhkuste kattevarjus toimus? Lühidalt kaks asja: Tallinna rattateede põhivõrk täienes igati asjalike rattaradadega Toompuiesteel ja Rannamäe teel ning muudeti liikluskorraldust Kalamajas.
Esiteks rattateedest. Kujutle, et sa oled väikeses toas, kus peale sinu on veel kaks inimest. Ainuke mööbliese toas on diivan. Üks inimene pikutab mõnusasti diivanil ning sina ja teine toasviibija seisate ebamugavalt püsti. Sisuliselt oli selline meie tänavaruumi seis – diivanil pikutaja on autojuht ja püstiseisjad muul viisil liiklejad. Kui hakata ühist ruumi jagama nii, et kõigil oleks mugav, siis palume pikutajal tõusta istukile, et teised saaksid ka istuma ja mahuksid diivanile ära. Niisuguse ümberkorraldamise tulemusena saavad kõik istuda – ja selleks diivan toas ju ongi. Keegi küll pikutada ei saa, aga samas ei pea keegi ka ülekohtuselt püsti seisma.
Toompuiesteel koguti sõidutee pealt kokku kasutamata ruum (mäletate seda sõidutee keskel laiunud värvivöötidega eikellegimaad?), pakiti kokku, eraldati selgepiiriliselt ja anti jalgrataste kasutusse. Tallinna rattastrateegias on Toompuiestee ette nähtud rattateede põhivõrgu osana ning juulis tehtud muudatuste järel tänav seda ka praktikas on. Niimoodi tõsteti Toompuiestee läbilaskevõimet, sest sama ruumi kasutatakse otstarbekamalt ja tihedamalt. Rattateed aitavad ka tõuksid kõnniteedelt ära, seega loodetavasti tunnevad jalakäijad end nüüd palju muretumalt. Väga märgiline on ka muutus Rannamäe teel, kus üks sõidurada anti jalakäijate ning jalgrataste kasutusse. Anname uutele rattakasutajatele aega need uued ühendusteed avastada, aga võime ise juba praegu kinnitada, et nüüd on tõepoolest palju mõnusam ja turvalisem kesklinnas rattasõidu tuules kulgeda.
Kindlasti on veel kõvasti arenguruumi, aga üldiselt on tulemus super! Miks me üsna ülevoolavalt rõõmsad ja takkakiitvad oleme? Sest midagi tehti päriselt ära. Rattateede põhivõrgu vajadusest on räägitud ja räägitud ja lubatud ja lubatud ja see, mis juulis tänavaruumi tekkis, on väga märkimisväärne. Arvestades Tallinna organisatsioonikultuuri ka julge samm. Tehti taktikaliselt, värvi ja pollaritega, ja murti seni pikalt erinevaid arenguid pidurdanud jutt, et tänavaruumi muutmiseks on alati tarvis asfalti valada.
Nüüd teisest muutusest. Tallinna Transpordiamet võttis lahendada probleemi, kuidas vähendada Kalamajast läbi kulgevat transiitliiklust. Kopli poolsaar on üks Tallinna kiiremini arenevaid piirkondi ning Tallinna parkimisnormatiivi arvestades on sinna kanti kahjuks kogunemas üsna arvestatav autopark. Senise kogemuse põhjal tundub, et ka see katsetus on üsna hästi välja kukkumas. Niine tänav enam õhtuti ei tossa, ühistransport sõidab graafikust ette, Kalamaja elanikud on tasapisi harjumas uute trajektooride ja peateedega.
Veel üks argine metafoor. Kujuta nüüd ette, et sa oled Soo tänava Rimi juhataja. Igal tööpäeva õhtul looklevad su kassade juures sabad tööpäevast väsinud, kohati kergelt ärritunud inimestest. Uute kassade ehitamiseks peaksid sa näpistama ruumi kaubanduspinnalt ja uute müüjate palkamine on alati üks paras peavalu. Appi tuleb aga midagi uut - iseteeninduskassad. See geniaalne lahendus võimaldab hoopistükkis vähendada tavaliste kassade arvu ja nende asemele panna samale pinnale iseteeninduskassad, kus näiteks 10 kassa peale on 1 inimene, kes poodlejaid vajadusel aitab. Ruumivajadus on oluliselt väiksem, ülalpidamiskulud palju odavamad ja kõik liigub kiiremini, sest enam ei pea ühe piimapaki pärast 15 minutit järjekorras seisma. Niisiis – Soo tänava Rimi toimib kui jagatud linnaruum, kus igaüks saab ise teha otsuse, kuidas seal toimetab, aga ruumi on kõigile. Võit-võit igal juhul!
Tulles ringiga tagasi Põhja-Tallinna liiklusmuudatuse juurde, siis tahaksime esile tõsta ka selle rakendamise protsessi. Täpselt nii võikski edaspidi tänavaruumi arendada - esmalt pandi paika, milline probleem lahendamist vajab, seejärel prooviti analüütiliselt läbi mitmeid lahendusi ning jõuti sellisteni, mille reaalses toimivuses võib üsna kindel olla. Ei mindud kohe koppadega tänavale ega jäädud ootama, millal kopad tulla saaksid, vaid tehti kiire prototüüp, et teada, kuidas lahendus päriselus toimib.
Küll kunagi jõuab kätte ka see aeg, kui tänav vajab põhjalikumat putitamist ja siis saab ka üht-teist asfalti valada. Hetkel oleme protsessijärgus, kus inimestel on esimene ehmatus üle elatud ja kestab veel kohanemisaeg, misjärel saab hakata vaatama, kuidas asjad töötavad. Seega ei ole tegemist ruumieksperimendiga, vaid planeerimisjärgse katsega. Muutustele tuleb lihtsalt aega anda ja tegelikult on ajutised lahendused toredad. Meie tõstame igatahes pöidlad püsti ja ütleme: kõik on hästi, pange edasi!
Veel on väga hästi, et juba sellel nädalal, 18.–19. augustil toimub Tallinnas Rävala puiesteel linnaruumifestival "Tulevik on täna/v". Tallinn suunas autod mujale ja avab tänava inimestele – see väärib tähistamist! Ka meie võtame festivalist osa ja kutsume sind neljapäeval, 18.08 kell 18.45–20.00 Elava Tänava paneelile “Miks mitte 30 km/h, kui tänavakasutajate jaoks on see peamine vajadus?”. Rikastame sinu tänavaga seotud sõnavara ja laome koos teiste tänavast kirglikult hoolivate inimestega vundamenti, et meie tänavad oleksid mõnusad ka niisama olemiseks. Tutvu programmiga ja näeme festivalil!
Linnaruumi paremaks muutumisele saad kaasa aidata mitmel erineval viisil. Saad saata kirju, muuta ise midagi oma kodutänaval või ka toetada Elavat Tänavat annetuse või püsimaksega.