Uudiskiri #21: Tallinna liikuvusuudised
Viimastel päevadel on tulnud mitu uudist, mis suuremal või vähemal määral mõjutavad liikuvust Tallinnas:
Esiteks, võtab Tallinn suvel ette suuremat sorti liikluskorralduse muudatuse Põhja-Tallinnas, mille eesmärk on suunata transiitliiklus Kalamajast välja. Tervitame seda katsetust, sest see ilmestab üsna põhimõttelist mõttesuuna muutust - pelgalt autode läbilaskvuselt eemale, suunaga mitmekesisemale tänavaruumi kasutamisele. Super, et seekord tehakse rattarada ühest sõidureast - see on lihtne, selge ja odav viis järele proovida, millist mõju avaldab tänavaruumi ümberjaotamine. Ka selle lahendusega ummik Kalaranna tänavalt ilmselt ei kao - Tallinna tänane parkimisnormatiiv ei ole Kopli poolsaare elamuarendust vaadates jätkusuutlik - kuid loodetavasti annavad katsetusest tulevad õppetunnid hoogu liikumisviiside mitmekesistamisele.
Mõned olulised küsimused on siiski õhus. Taktikaliste lahenduste puhul on oluline seada selged hüpoteesid ning leida viisid tulemuste mõõtmiseks, et katse lõppedes oleks võimalik öelda, mida õpiti ja kuidas edasi. Uudisest jääb mulje, et jälgitakse buss nr. 3 graafikus püsimist. Me leiame, et katsetuse ajal on oluline jälgida ka:
kuidas jaguneb katsetuse ajal autoliikluse koormus kesklinna tänavatel. Oleks ebasoovitav, kui liikluskoormus tõuseks teistel asumisisestel tänavatel. Kuuldavasti on näiteks Tartul üsna leidlik viis, kuidas mõõdetakse Autovabaduse puiestee mõju liiklusele. Nimelt tehakse iga 15 minuti järel päringud Google Mapsi, et saada teada, kui kaua kulub aega sõitmiseks teatud trajektooridel. Saadud andmestik võimaldab analüüsida, kuhu liiklus hajub.
muutusi jalakäijate ning erinevat laadi ratturite liikumisharjumustes. Tallinnal on üsna kehvasti andmetega, mis puudutavad rattureid ning jalakäijad ning seetõttu on neid lihtne tänavate arendamisel ära unustada. Iga katsetuse kestel võiks võtta vaadelda ja loendada erinevaid liikumisviise kasutavaid inimesi.
Hoiame katsetusel ning selle tulemustel silma peal ning loodame, et sellistest järele proovimistest saab hea harjumus.
Teine uudis oli see, et Andrei Novikov andis teada, et Tallinn hakkab järk-järgult linnas piirkiirust 30km/h peale alandama, alustades sisekvartalitest ja liikudes edasi suurematele tänavatele ja ristmikele. See oli huvitav “uudis” selles mõttes, et suurem osa Tallinna kvartalisiseseid teid ongi juba 30km/h. Liikuvuse, linnaruumi kvaliteedi ja turvalisuse seisukohast olulist muutust - piirkiiruse alandamist suurematel tänavatel - Novikovi plaan praegu ette ei näe. Soovime abilinnapeale julgust see vajalik otsus, siiski vastu võtta, kuivõrd sellest on ainult võita.
Ning viimaks - kaua tehtud kaunikene - Tallinna liikuvuskava on nüüd avalikul väljapanekul ja ootab ettepanekuid ja kommentaare kuni 22. juunini. Kui strateegia Tallinn 2035 sätestab linna arengueesmärgid laiemalt, siis liikuvuskava läheb konkreetsemaks liikuvuse valdkonnas, seda kuni tegevusprogrammideni välja. Tallinna uue liikuvuskava tulemusel ei tohiks ükski lähteülesanne, projekt, ega programm edaspidi töötada selles kavas sätestatud põhimõtete ja mõõdikute vastu. Seega on see teoreetiliselt tugev hoob, millega linna tulevikku mõjutada vaidluste tekkimisel. Lisaks kordab ta üle valdkondlikud põhimõtted ja strateegilised dokumendid maailmas ja Eestis. Me Elava Tänavaga oleme juba dokumendi kallal tööle asunud ja jagame järgmisel nädalal avalikult oma seisukohti - saate neid siis soovi korral taaskasutada ja linnale endagi poolt ettepanekud saata.
Maikuus tähistas Elav Tänav oma esimest sünnipäeva. Kui linnaruumi arendamine läheb ka sulle korda, tee meile äsja möödunud sünnipäeva puhul jõukohane (püsi)makse.