Uudiskiri #18: Kõndimine kui suvine luksus

Sukeldume süvitsi Tallinna lumekoristus teemasse. Seletame, mis moodi praegune süsteem ülesse on ehitatud ning pakume lahendusi, kuidas seda paremaks saaks muuta.

1

Kõnniteedel liikumine on sel talvel olnud paras väljakutse isegi täisjõus inimesele, rääkimata lastest, vanuritest, lapsevankri lükkajatest või muul moel liikumisvaegusega inimesele. Sellest, kuidas kõnniteel lihtsalt ei ole võimalik kõndida on ilmunud nii väga isiklikke, kui olukorda laiemalt kirjeldavaid lugusid.

Paraku on vähem tähelepanu saanud tänavate libedusega kaasnevad laiemad negatiivsed mõjud, nagu näiteks oluliselt kasvanud kukkumistraumade hulk ja kasvav ebavõrdsus. Jalgsi, ratta ja ühistranspordiga liigub rohkem naisi, lapsi ja vanu inimesi ning sellel kõigel on omakorda märkimisväärne rahaline mõju, mille me samuti kõik kinni maksame. Carolina Perez on oma raamatus “Nähtamatud naised. Andmelüngad meestekeskses maailmas” välja toonud, et Rootsi linna Karlskroga näitel toimub 79% õnnetusi jalakäijatega talvel ning 69% neist toimub naistega. Nende õnnetuste arvestuslik kulu ühiskonnale on 3,4 m eurot. Eesti või Tallinna kohta sellist arvestust tehtud ei ole (aga Tallinna regiooni säästva liikuvuse strateegia lk 42 toob välja Tervise Arengu Instituudi andmed lume ja jääga seotud kukkumiste kohta). Võrdlusena on Tartu Riia ringi aastane liikluskahjude hulk ligikaudu 180 000 eurot ning see on piisav argument, et võtta ette mitmekümne milline ümberehitus.

2

Tänavate talvine hooldus on keeruline teema, millest tänava kasutajad sageli palju rohkem ei tea, kui et tee on läbimatu. Alustuseks proovisime kõigepealt ise paremini aru saada, milline on praegune süsteem. Me oleme Elava Tänavaga proovinud kritiseerimise asemel jõuda probleemi tuumani. Vahva meetod nimega analüüs.

Kohustus korraldada tänavate puhastus jaguneb Tallinna Kommunaalameti, linnaosavalitsuste ja kinnistuomanike vahel. Magistraalteedel kogu laiuses, ühissõidukiliiklusega tänavatel sõiduradadel ning linnale kuuluvate jalg- ja jalgrattateede ning ühissõidukipeatuste hooldus on kommunaalameti korraldada. Linnaosa sisestel tänavatel vastutab sõiduteede korrashoiu eest linnaosa valitsus ning ehitusseadustikust tulenevalt kõnniteede eest kinnistu omanik.

Milline peab olema hästi hooldatud talvine tänav? Majandus- ja taristuministri määrusega on tänavatele kehtestatud 4 seisunditaset. Jalg- ja rattateede osas täpsustab taristuministri määrust lisa 10, mille järgi peab vaba liikumisruumi jääma talvel minimaalselt 1,2 meetrit ning lumekihi maksimaalne paksus võib olla 6 cm.  Enamikul Tallinna tänavatest on määratud seisunditase 2 (kõige kõrgem on 4) ehk “lumine või jäätunud teekate, libedusetõrje teostatakse kogu teel.” 

Teede hoolduse tihedus käib vastavalt tee seisunditasemele määratud hooldustsükli alusel. Tallinna heakorra eeskirja kohaselt peavad tänavad olema lumest puhastatud hommikul kella seitsmeks, kuid see ei kehti kesksele koristusele. Tallinnas enim levinud seisunditase 2, tänavate hooldustsükkel näeb ette, et kohev lumekiht kõnniteedel ei tohi ületada 6 cm ning puhastada tuleb iga 12 tunni tagant (see on hooldustsükli pikkus). 

Sõiduteedel kasutatakse libedusetõrjeks kloriide, mis sulatavad lume kergesti kokkulükatavaks pudruks. Kõnniteedel tuleb libedusetõrjet teostada graniitsõelmetega, mille hulka on samuti lubatud parema haakuvuse saavutamiseks pisut kloriide lisada. Kas need kloriidid tulevad siis sõelmetega või kannavad jalakäijad sõiduteid ületades osa kloriide ka kõnniteedele - tõsiasi on see, et sageli on ka kõnniteed lumepudrused.

Tänavate igapäevaseks koristuseks on hangetega leitud lepingupartnerid. Tänavate hoolduseks sõlmitud lepingud peavad järgima määrustes sätestatud nõudeid, kuid miski ei keela tee omanikul rakendada hooldusele täiendavaid nõudeid. 

3

Kommunaalvaldkonna eest vastutav abilinnapea Vladimir Svet on öelnud, et olukorra parandamiseks on vaja juurde raha. See on kahtlemata õige, sest nii saaks tihendada hooldustsükleid, täiendada masinaparki kõnni- ja rattateede jaoks sobivate masinatega, palgata juurde labidamehi, kes puhastavad masinatega ligipääsmatuid kohti jne. Eraldi küsimus on, et kas seda raha annaks praegusest paremini kasutada ja kas lumekoristus peaks olema korraldatud sarnaselt prügiveole. Selles osas meil on mõned mõtted.

Seada prioriteediks jalakäijad ja ratturid. Kõik kes me linnas liigume, oleme jalakäijad, sest ka välisuksest autoni jõudmiseks tuleb kasutada kõnniteid. Lisaks on Tallinn seadnud eesmärgiks säästvate liikumisviiside osakaalu märkimisväärse kasvatamise. See tähendab, et tänavad peavad olema jalakäijatele ja ratturitele kasutatavad ka talvel. Täiendavalt aitab prioriteetide selliselt seadmine vähendada tervisekahjudega seotud kulutusi ning luua võrdsemat linnaruumi.

Kehtestada talvistele tänavatele selged standardid lähtudes kasutajate vajadustest ja neid selgelt kommunikeerida. On vana tõde, et kui eesmärk pole sõnastatud, siis on seda ka keeruline saavutada. Jah, seisunditasemed tõesti on kirjeldatud, aga Tallinna kommunaalameti neid kirjeldaval lehel on välja toodud vaid pildid maanteedest ja suurtest magistraalteedest. Aga millised peavad välja nägema talvised kõnni- või jalgrattateed? Kas kõnniteel nõutud talvine vaba liikumisruum lumevallide vahel vähemalt 1,2 meetrit võimaldab seda läbida ka kahe lapsevankriga? Olemasoleva info põhjal tundub, et nende kasutajagruppide vaatest pole teenust läbi mõtestatud. 

Parandada järelevalvet. Praegu on iga kõnnitee lumest puhastatud omamoodi ja ikka leidub ka neid lõike, mis talve jooksul labidat ei näegi. Järelevalve koristuse üle on puudulik ning linnaelaniku jaoks arusaamatu - MUPOle tehtud kõnele järgneb harva nähtav reaktsioon. Ülevaatlikumaks ja operatiivsemaks teeks olukorra infosüsteem, kuhu kodanik saaks märkida probleemi ning lumekoristaja selle lahendamise. 

Arvestada tänavate rekonstrueerimisel meie laiuskraadiga. Juba tänavate projekteerimisel tuleb arvestada ka nende hooldusega, näiteks jätta kõnniteedele ruumi lumevallidele (nn puhverala), et need talvel vaba käimisruumi liiga kitsaks ei suruks. Praegu jäävad ka sõidutee servas paiknevad kitsad rattarajad lumevallide alla, mis veelkord kriipsutab alla vajaduse projekteerida korralikke rattateid.

Korraldada lumekoristus keskselt, aga mitte analoogselt prügiveoga. Keskse koristuse eelduseks on eelnevate punktide enam-vähem täitmine - lumekoristuse põhimõtted ja prioriteedid peaksid olema kõigepeal selgelt kokku lepitud, muidu on tulemuseks vaid keskselt hooldamata tänavad :) Kuid miks maksustada eraldi kõnniteede koristust, kui sõiduteede hooldamine toimub “tasuta”? Kas saaks siin eeskuju võtta Võru linnast, kes sel aastal võttis kõnniteede puhastamise oma kanda ja rahastab seda teenust maamaksust?

https://pealinn.ee/2021/11/18/majaomanikud-saavad-solmida-hoolduslepinguid-konniteede-koristamiseks/